Korfu paleesse põgenes Elisabeth Austria õukonna intriigide eest. Hiljem läks palee Saksa keisri Wilhelm II valdusesse, kes kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni seda korduvalt külastas.
Kunagi oli siin olnud sõjaväehaigla, siis kasiino, kuid praegu kuulub loss Kreeka turismiametile ja toob arvatavasti rohkem sisse, kui kasiino. Rahvast oli lihtsalt üle mõistuse palju, kuigi loss ise vääris vaatamist.
Ära sõites sattusime sellisesse ummikusse, et hoia ja keela. Selle kõige tulemusena sõitsime välja esimest teest, kust üldse sõita sai ja hälbisime natuke oma esialgsest plaanist, sest ainus mõte oli saada randa ja minna merre.
Benitses oli see koht, kus võimalus tekkis. Hästi mõnus, suhteliselt inimtühi, uhutud kividega ja puhas rand. 
Mulle meeldis väga hästi, kuigi mereelukate poolest pidi olema suhteliselt ühekülgne.
Üks ärakuivanud uss teeäärest. Hiljem tehti kindlaks, et on rüü-vaskuss, kes võivad kasvada kuni 1,4 m pikkuseks.Sõitsime õkvalt lõuna poole. Lõuna kant on tuntud inglise peoloomade lemmikkohana, kõige hullemad on selles suhtes Lefkimmi ja Kavos.
Kavoses käisime ka ujumas. Sealkandis on juba liivarannad, mis tegelikult on liiva-mudarannad, merepõhi on rohtu kasvanud. Polnud just meeldivaim ujumiskoht.Ühesõnaga - lõunaosa mulle erilist muljet ei jätnud, kui v. a mulje, mis nendest peopanemiskohtadest tekkis. Pole vist erilist vahet, kus maailma otsas nad end kaifi tõmbavad (otse tänaval) või oma täispuhutava jõuluvana üles tõmbavad.
Sõitsime tagasi mägedesse Chlomose külakesse, mis tuntud oma eriti kitsaste tänavate ja ilusate vaadete poolest.
Kaelus-turteltuvi.Siis seiklesime mööda mägiteid, naaklesime navigaatoriga ühesuunaliste tänavate teemal pealinnas, käisime kiiruga marketis ja bensukas - et jõuda Ipsosesse õigeks ajaks ja auto lubatult kella üheksaks tagastada. Jõudsime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar