Tallinn-Kerkyra

Varajane kellaneljane ärkamine ennustas rahulikku ja unist lennureisi, ent nii ei läinud. Meie tagant kostis nii valju vestlust, et kuigi teiste juttu pole ilus kuulata, siis tahestahtmata pidime seda tegema. Täitsa naljakas. Sündmuste kulmineerudes hakkas juba päris lõbus.
Vaatasin täna, et asi juba kohe ka lehtedele edastatud.
No ei ole kerge tänapäeval olla kuulus väikeses Eestis. Peab ikka vaatama ette ja taha. Muide, lennukis oli veel teisigi kuulsusi, aga nemad käitusid diskreetselt. Jätame siis diskreetselt nende nimed mainimata.

Reis möödus niisiis huvitavalt, kolmekümnekraadisele päikeselisele unistusesaarele saabununa ja kohvreid oodates mõtisklesin suhteliselt muretult selle üle, kas hotell on ikka nii kehv, nagu Tripis räägiti. Valida meil enam muud midagi polnud, reisi otsustasime ära alles nädal aega enne minekut. Lugesin ka TripAdvisorit, kus selle hotelli kohta oli kolm arvamust ja seal mainiti miinusena põhiliselt hotelli kärarikkust, mis osutus hiljem ka tõeks, sest igalpool ümberringi olid itaallased - aga kus neid poleks!
Seepärast palusin hotelli perenaiselt võimalusel vaiksemat tuba ja seda me ka saime, vaikseim tuba kogu hotellis.
Kokkuvõttes polnud midagi hullu. Tavaline kahetärnihotell Vahemeremaades. Olen palju hullemas viibinud.
Ja reisibüroo esindajate kohta võib vaid kiidusõnu öelda, üldse pole nii, nagu Tripis räägiti. Igati toredad, entusiastlikud, abivalmid ja meeldivad tüdrukud.


Ennast enamvähem sisse seadnud, siirdusime kõigepealt ujuma-snorgeldama ja siis mägedesse matkama. Tee peal üürisime ka auto, endalegi ootamatult kohe esimesest kohast, kuhu sisse astusime, sest vastuvõtt oli soe ja pakkumine soodne (kolmandiku võrra soodsam, kui reisiesindaja kaudu oleks tulnud), 30 eurikut päev, kolmeks päevaks.
Suundusime Pirgi külla ja sealt üles mägedesse Agios Markose kloostrit otsima. Kohe sattusime suhteliselt kõrvalistesse külakestesse, kus on tüüpilised kitsad teed, hääbuv külaelu, kassid tänavatel jne - tüüpiline kohalik elu, mis hiiglasliku kiirusega globaliseeruvas maailmas taandub ja on eriti ehe ja väärtuslik. Paari aasta pärast ei pruugi seda siit enam leida, kahjuks.
Merevaiguvärvi viinamarjad, kindlasti needsamad, millest Durrell oma kultusraamatus kunagi kirjutas.
Rõõm kirevatest taimedest ja külluslikest viljadest. Mitu korda Kreekas käinuna ei olnud see taimerohkus enam nii suureks uudiseks, kui esimesel korral, aga ikka. Ja viigimarjad, minu lemmikviljad, olid ka täitsa valmis.
Vaatsime kohalikku elu, maitsesime vilju ja ronisime aina ülespoole.
Kohalikele ütlesime viisakalt tervist: yassas! Mulle õudselt kreeklased meeldivad, nad pole põrmugi pealetükkivad, samas aga väga suhtlemisaltid ja heatahtlikud, ning minu kogemust mööda ka ausad - kuigi mõned raamatud vastupidist kinnitavad.
Vaatasime kloostri üle, korjasime kotitäie viigimarju, läksime alla rannikule veelkordsele suplusele.
Pimedaks hakkab minema umbes pool üheksa.
Päev oli olnud pikk ja uni tuli ruttu.

Rohkem fraase neile, kes tahavad kreeka keelt harjutada, pärit BBC-st:

The most important Greek phrases are as follows. Here, the vowels a, e, i, o and u represent the sounds ah, ay, ee, oh, oo. The kh represents the ch sound in the Scottish word Loch. The accent indicates the vowel which is stressed:
efkharistó - thank you
parakaló - please
singnómi - excuse me
ne - yes
ókhi - no
yassu - hello (to one person)
yassas - hello (to more than one person, or formally to a stranger)
ti kánete - how are you, how's it going?
kalá - fine
polí kalá - very well
kalimera - good day
kalispera - good afternoon/evening
kalinikta - good night (used as goodbye)
andhío - goodbye
yammas - cheers