Esimene päev autoga

Auto saime kätte hommikul kell üheksa ja hakkasime kohe Ipsosest põhja poole sõitma.
Esimene peatus oli Kassiopis, kus esimese asjana tuli üles leida sukeldumisklubi ja seal asju selgitada. Seejärel ujuma. Rand oli hästi kivine.
Edasi sõitsime piki põhjaosa Drastise neemeni, kust matkasime alla kaljude vahele.
Leidsime väikese ranna ja läksime jälle ujuma ning snorgeldama. Hästi pisike rand oli, kuid ikka olid kohalikud rannatoolide laenutajad ning frappe pakkujad kohal, samuti itaallased. Rahvast oli uskumatult palju.
Edasi võtsime suuna piki läänekallast allapoole, lõuna suunas. Navigaator eksitas meid natuke, kuid tänu sellele jõudsime kohtadesse, kuhu muidu kindlasti poleks jõudnud. Kohtadesse, kus ainult kohalikud käivad. Ühes kohas oli neid eriti tihedalt teeäärtes vahtimas ja miski imelik mürin. Nägime lennukeid madalalt lendamas ja arvasime, et on mingi võistlus aga selgus, et hoopis tulekahju on. Oru põhjast tuligi natuke suitsu ja õnnestus tabada täpselt see hetk, kus lennukilt veeannus alla orgu lennutati. Pole kindel, et see just pihta läks, sest tuletõrjeautosid saalis kitsastel mägiteedel veel tükk aega.
Eks need tulekahjud ole sellises kliimas väga ohtlikud. Sel aastal pole neid niipalju olnud, kui eelmistel - suvi pole nii kuum olnud. Eelmine aasta olevat Albaania rannik pikka aega lõõmanud, seal nad ju ei kustuta.
Lõpuks leidsime õige teeotsa Angelokastro kindlusesse. Sel päeval ei hakanud kindlusesse ronima, see oleks olnud tükk tööd, vaid piirdusime kaugemalt piidlemisega ja võtsime siis suuna Paleokastritsa ja pealinna Kerkyra kaudu oma hotelli poole. Teel tegime vajalikud sisseostud marketist (toit) ja apteegist (sääsetõrjevidin).
Hotelli jõudsime juba pimedas, st kell pidi olema vähemalt pool üheksa.